Artikkel 1 (Nimi)

Käesolevat ühingut nimetatakse "Korea tehisintellekti edendamise ühinguks" (edaspidi "ühing"). Ingliskeelne nimetus on "Korea AI Trust Association (KAITRUST)".

Artikkel 2 (Eesmärk)

Ühingu eesmärk on kaitsta kodanike õigusi ja huve ning väärikust ning aidata kaasa kodanike elukvaliteedi parandamisele ja riigi konkurentsivõime tugevdamisele, tehes tehisintellekti tervikliku arengu ja usaldusel põhineva aluse loomiseks tööd tehisintellekti arendamise ja kasutamise soodustamiseks, tehisintellekti tööstuse ja tehisintellekti tehnoloogia edendamiseks ning tehisintellekti alaseks hariduseks ja teavitamiseks ning edendades liikmete vastastikust koostööd.

Artikkel 3 (Asukoht)

Ühingu peamine asukoht on Souli erihalduslinn ning vajaduse korral võib asutada harukontoreid riigi eri piirkondades ja välismaal.

Artikkel 4 (Tegevus)

Artiklis 2 sätestatud eesmärgi saavutamiseks tegeleb ühing järgmiste tegevustega.

1. Tehisintellekti tehnoloogia, tehisintellekti toodete või tehisintellekti teenuste kasutamise soodustamine ja levitamine
2. Tehisintellekti ja sellega seotud valdkondade olukorra ning asjaomase statistika uuring
3. Tehisintellekti ettevõtjate ühiskasutuses olevate rajatiste rajamine ja haldamine ning eriala töötajate koolitamiseks mõeldud haridus jms
4. Ohutu ja usaldusväärse tehisintellekti arendamiseks ja kasutamiseks mõeldud haridus ja teavitamine
5. Ühingule Korea tehisintellekti raamseaduse (AI Basic Act of Korea) või muu seaduse alusel usaldatud tegevus
6. Muu ühingu asutamiseesmärgi saavutamiseks vajalik tegevus, mis on põhikirjaga kindlaks määratud

Artikkel 5 (Organid)

Ühingu tõrgeteta toimimiseks võib moodustada järgmised organid.

1. Delegaatide kogu
2. Juhatus
3. Komiteed ja uurimisrühmad
4. Riigisisesed osakonnad ja välismaised harukontorid
5. Sekretariaat
6. Muud organid, mille vajalikkus on tunnustatud juhatuse otsusega

Artikkel 6 (Sekretariaat)

Sekretariaati juhitakse järgmiselt.

1. Koosolekutega seotud asjaajamiseks moodustatakse sekretariaat, mis tegutseb presidendi juhiste alusel.
2. Sekretariaati võib kuuluda 1 peasekretär ja vajalik arv töötajaid.
3. Peasekretäri nimetab president juhatuse otsuse alusel. Peale selle võib alaline direktor täita ka peasekretäri ülesandeid.
4. Sekretariaadi korraldust ja toimimist käsitlevad küsimused määratakse eraldi juhatuse otsuse alusel.

Artikkel 7 (Liikmete ja liikmesettevõtete liigid ja nõuded)

Ühingu liikmed ja liikmesettevõtted on isikud, kes toetavad aktiivselt ühingu eesmärki ning on läbinud ettenähtud liitumismenetluse ja saanud kinnituse. Liikmed (üksikisikud) ja liikmesettevõtted (ettevõtted) jaotatakse järgmiselt.

【 Liikmed (üksikisikud) 】

1. Tavaliige: Igaüks, kes tunneb huvi tehisintellekti valdkonna vastu
2. Professionaalne liige (eksperdiliige): Tehisintellekti valdkonna erialase kvalifikatsiooniga isik, kelle ühing on eksperdiliikmeks nimetanud. Nimetamise ajavahemik on 1 aasta. (Professionaalne liige on nii liige kui ka eksperdiliige.)
3. Eluaegne liige: Professionaalne liige, kes on tasunud eluaegse liikmemaksu (10 aasta aastamaks) ning kellel on ühingu presidendi soovitus ja juhatuse kinnitus. Eluaegne liige säilitab kogu eluks professionaalse liikmega võrdväärse staatuse, tasumata eraldi liikmemaksu.

【 Liikmesettevõtted (ettevõtted) 】

4. Liikmesettevõte: Tehisintellektiga seotud äritegevusega tegelev juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kes jaotatakse käibe suuruse järgi väikeettevõtjaks, väikeseks ja keskmiseks ettevõtteks, suureks keskmise suurusega ettevõtteks ja suurettevõtteks.

Artikkel 7-2 (Erialavaldkondade jaotus)

Ühing korraldab liikmete erialavaldkondade järgi tegevust järgmiste sektsioonidena.

1. Põhitehnoloogia sektsioon (Core Technology Division): AI/ML inseneeria, andmeteadus ja andmeanalüüs, AI turvalisus ja privaatsus, XR/metaversum
2. Juhtimise ja reguleerimise sektsioon (Governance & Regulatory Division): AI õigus ja reguleerimine, AI eetika ja vastutus, AI audit ja vastavus nõuetele, AI juhtimine ja poliitika
3. Tööstusrakenduste sektsioon (Industry Applications Division): Meditsiin ja tervishoid, rahandus ja fintech, tööstus ja nutitehas, isejuhtiv sõit ja liikuvus, energia ja keskkond, põllumajandus ja nutimajandus, ehitus ja kinnisvara, kaubandus ja logistika, sidevõrgud ja telekommunikatsioon, keemia ja materjalid, terasetööstus ja rasketööstus, meretransport ja lennundus
4. Teenuste ja äri sektsioon (Service & Business Division): Haridus ja haridustehnoloogia, sisu ja meedia, turundus ja reklaam, klienditeenindus ja CX, HR ja personalijuhtimine, õigus ja õigustehnoloogia, kindlustus, kinnisvarateenused
5. Avaliku ja eriala sektsioon (Public & Special Sectors Division): Avalik haldus, riigikaitse ja julgeolek, õigusemõistmine ja õiguskaitse, katastroofid ja ohutus
6. Loome- ja kultuurisektsioon (Creative & Cultural Division): Mängud, muusika ja kunst, tõlkimine ja keeled, ringhääling ja meelelahutus

② Üksikasjalike valdkondade jaotust ja toimimist käsitlevad küsimused määratakse eraldi eeskirjadega.

Artikkel 8 (Liikmete ja liikmesettevõtete liitumisnõuded)

Liikmete ja liikmesettevõtete liitumine loetakse lõpule viidud, kui nad vastavad järgmistele nõuetele ja on saanud kinnituse.

1. Artiklis 7 sätestatud kvalifikatsiooni olemasolu
2. Pärast liikmeks registreerumist liikme (ettevõtte) liigi järgse tõendusmaterjali esitamine
3. Asjaomase liikme (ettevõtte) liigi järgse liikmemaksu tasumine

Artikkel 9 (Liikmemaks)

Liikmete ja liikmesettevõtete liikmemaks määratakse järgmiselt.

Artikkel 10 (Liikmete ja liikmesettevõtete õigused ja kohustused)

Liikmemaksu tasumisega saavad liikmed ja liikmesettevõtted järgmised õigused ning on kohustatud järgima ühingu kõiki eeskirju.

1. Professionaalsetel liikmetel (eksperdiliikmetel) ja liikmesettevõtetel on kõik põhikirjas ja eri eeskirjades sätestatud õigused.
2. Tavaliikmetel on eri eeskirjades sätestatud võrdsed õigused, välja arvatud delegaatide valimisõigus ja passiivne valimisõigus.
3. Liikmesettevõtte määratud 1 isikule tunnustatakse liikme õigusi.

Artikkel 11 (Liikmete ja liikmesettevõtete staatuse peatamine ja väljaarvamine)

Liikmete ja liikmesettevõtete staatus peatatakse automaatselt, kui nad ei ole liikmemaksu täielikult tasunud, ning taastatakse automaatselt liikmemaksu täieliku tasumise järel. Siiski võib liikme ja liikmesettevõtte, kelle staatuse peatamise ajavahemik on järjest 1 aasta või kauem, välja arvata.

Artikkel 12 (Liikmete ja liikmesettevõtete distsiplinaarkaristused ja kahju hüvitamine)

Kui liige või liikmesettevõte on toime pannud ühingu eesmärgiga vastuolus oleva teo või teo, mis kahjustab ühingu au, võib ta juhatuse otsusega välja arvata. Lisaks võib liikmelt või liikmesettevõttelt, kes on põhjustanud ühingule varalise kahju, nõuda kahju hüvitamist.

Artikkel 13 (Ametiisikute liigid ja arv)

Ühingul võivad olla järgmised ametiisikud.

1. President: 1
2. Vanemasepresident: 2
3. Asepresident: kuni 5
4. Direktor: vähemalt 5 ja kuni 50 (kaasa arvatud president ja asepresidendid)
5. Alaline direktor: 1
6. Audiitor: 2

Artikkel 14 (Ametiisikute ametiaeg)

1. Direktori ametiaeg on 2 aastat ja audiitori ametiaeg on 2 aastat ning neid võib uuesti ametisse nimetada.
2. Täiendavatel valimistel valitud ametiisiku ametiaeg on eelkäija ametiaja ülejäänud osa.

Artikkel 15 (Ametiisikute valimine)

1. Ametiisikud valitakse üldkoosolekul ja alalised liikmed valitakse juhatuses.
2. Ametiisiku ametist vabastamiseks enne ametiaja lõppu on vaja juhatuse kinnitust.
3. Ametiisiku koha vabanemisel kohaldatakse sama ametiisiku valimise viisi.
4. Vähemalt 1/3 uutest ametiisikutest valitakse praeguste ametiisikute hulgast.

Artikkel 16 (Ametiisiku kõlbmatuse alused)

Isik, kes vastab ühele järgmistest tingimustest, ei või olla ühingu ametiisik ning ametiisiku korral kaotab ta selle staatuse.

1. Alaealine
2. Täisealine isik, kellele on määratud eestkoste või piiratud eestkoste
3. Pankrotti läinud isik
4. Isik, kelle õigused on kohtuotsuse või muu alusel kaotatud või peatatud
5. Isik, kes on saanud vähemalt vangistuse karistuse ja kellest ei ole möödunud 3 aastat pärast karistuse kandmise lõppemist või karistuse kandmata jätmise otsustamist
6. Isik, kellele on mõistetud vähemalt vangistuse karistus tingimisi ja kes on proovilepaneku aja jooksul

Artikkel 17 (Ametiisikute ametist vabastamine)

Kui ametiisik on toime pannud ühe järgmistest tegudest, võib ta üldkoosoleku otsusega ametist vabastada.

1. Ühingu eesmärgiga vastuolus olev tegu
2. Ametiisikutevaheline vaidlus, raamatupidamiskuritarvitus või ilmselgelt ebaõige tegu
3. Ühingu tegevuse takistamine

Artikkel 18 (Alaline direktor)

1. Ühingu põhitegevusele pühendumiseks võib nimetada alalise direktori.
2. Alalise direktori nimetab president direktorite hulgast juhatuse otsuse alusel.

Artikkel 19 (Õiguste ja kohustuste teostamine pärast ametiaja lõppu)

Kui üldkoosolekut ei ole erilistel põhjustel võimalik pidada ja ametiisikute ametiaeg lõpeb enne järgmiste ametiisikute valimist, nii et järgmisi ametiisikuid ei ole võimalik nimetada, teostavad senised direktorid ja audiitorid oma õigusi ja täidavad oma kohustusi.

Artikkel 20 (Ametiisikute ülesanded)

1. President esindab ühingut, juhib ühingu asjaajamist ja erinevaid koosolekuid ning on üldkoosoleku ja juhatuse esimees.
2. Asepresident abistab presidenti ja korraldab ühingu asjaajamist.
3. Direktor osaleb juhatuse koosolekul, arutab ja otsustab ühingu tegevusega seotud küsimusi ning täidab president, üldkoosoleku või juhatuse antud ülesandeid.

Artikkel 21 (President ülesannete asendamine)

Kui presidenti ei ole võimalik ametis olla või tema koht on vabanenud, täidab tema ülesandeid asepresident, kelle juhatus on asepresidentide hulgast presidendi ülesannete asendamiseks valinud.

Artikkel 22 (Audiitori ülesanded)

Audiitor täidab järgmisi ülesandeid.

1. Ühingu varalise seisu auditeerimine
2. Juhatuse tegevusega seotud küsimuste auditeerimine
3. Kui punktides 1 ja 2 nimetatud auditi tulemusel avastatakse väärtegusid või ebaseaduslikke asjaolusid, nendest juhatusele ja üldkoosolekule teatamine ja nende kõrvaldamise nõudmine ning kui neid ei kõrvaldata, üldkoosoleku või juhatuse kokkukutsumise nõudmine
4. Punktis 3 nimetatud aruande esitamiseks vajaduse korral üldkoosoleku või juhatuse kokkukutsumise nõudmine
5. Ühingu varaliste küsimuste või üldkoosoleku ja juhatuse toimimise ning tegevusega seotud küsimustes arvamuse avaldamine presidendile või üldkoosolekul ja juhatuses

Artikkel 31 (Üldkoosoleku koosseis)

1. Üldkoosolek koosneb delegaatidest.
2. Enne delegaatide kogu moodustamist koosneb see vähemalt professionaalsetest liikmetest (eksperdiliikmetest) ja liikmesettevõtetest (kaasa arvatud nimetatud isikud).

Artikkel 32 (Üldkoosoleku ülesanded)

Üldkoosolek otsustab järgmised küsimused.

1. Põhikirja muutmise ja ühingu lõpetamisega seotud küsimused
2. Ametiisikute valimise ja ametist vabastamisega seotud küsimused
3. Tegevuskava kinnitamisega seotud küsimused
4. Eelarve ja aastaaruande kinnitamisega seotud küsimused
5. Muud juhatuse poolt olulisteks tunnistatud küsimused

Artikkel 33 (Üldkoosoleku kokkukutsumine)

Üldkoosolek jaguneb korraliseks ja erakorraliseks üldkoosolekuks ning president kutsub selle kokku järgmiselt.

1. Korraline üldkoosolek peetakse 1 kord aastas hiljemalt 2 kuud enne järgmise majandusaasta algust.
2. Erakorralise üldkoosoleku võib kokku kutsuda, kui president peab seda vajalikuks, juhatuse otsuse alusel või vähemalt 1/3 ametisolevate delegaatide nõudmisel.
3. President peab teatama delegaatidele päevakorra punktid vähemalt 7 päeva enne üldkoosoleku toimumise päeva.

Artikkel 34 (Üldkoosoleku otsustuskvoorum)

1. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on ametisolevate delegaatide enamus, ning otsustab kohalolevate delegaatide häälteenamusega.
2. Järgmised küsimused otsustatakse vähemalt 2/3 ametisolevate delegaatide poolthäältega.
   1. Põhikirja muutmine
   2. Ühingu lõpetamine või ühinemine
   3. Umbusaldus presidendi vastu
3. Poolt- ja vastuhäälte võrdsuse korral loetakse ettepanek tagasi lükatuks.

Artikkel 35 (Üldkoosoleku korraldamise viis)

1. Üldkoosoleku võib pidada kohapeal, videokonverentsina või kohapeal ja videokonverentsina korraga.
2. Hääleõigust võib kasutada elektroonilise hääletuse või kirjaliku hääletuse teel ning sel juhul loetakse hääletaja kohalolijaks.
3. Delegaat võib hääleõiguse kirjalikult volitada teisele 1 delegaadile. Ametiisikute valimisel ei ole volitamine siiski lubatud.

Artikkel 36 (Üldkoosoleku otsustamisest kõrvalejäämise alused)

Esimees või delegaat ei või otsustamisel osaleda, kui ta on järgmises olukorras.

1. Küsimused, mis puudutavad tema enda isikut (ametiisikute valimine ja ametist vabastamine jms)
2. Raha ja vara üleandmise või vastuvõtmisega seotud küsimused, milles tema ja ühingu huvid on vastuolus

Artikkel 37 (Juhatuse ülesanded)

Juhatus arutab ja otsustab järgmisi küsimusi.

1. Põhikirja muutmise ning eri eeskirjade muutmise ja kehtetuks tunnistamisega seotud küsimused
2. Ametiisikute valimise ja ametist vabastamisega seotud küsimused
3. Ühingu toimimise ja tegevuse elluviimisega seotud küsimused
4. Tegevuskava rakendamisega seotud küsimused
5. Eelarve ja aastaaruandega seotud küsimused
6. Delegaatide arvu ja jaotussuhte kohandamisega seotud küsimused
7. Üldkoosolekule esitatavad päevakorra punktid või üldkoosoleku poolt delegeeritud küsimused
8. Ühingu lõpetamisega seotud küsimused
9. Muud küsimused, mille president ühingu toimimise seisukohast olulisena arutamiseks esitab

Artikkel 38 (Juhatuse kokkukutsumine)

Juhatuse kutsub kokku president järgmiselt.

1. Korraline juhatuse koosolek peetakse 2 korda aastas.
2. Erakorralise juhatuse koosoleku võib kokku kutsuda, kui president peab seda vajalikuks, audiitori nõudmisel või vähemalt 1/3 direktorite nõudmisel.
3. Juhatuse kokkukutsumisel tuleb igale direktorile vähemalt 7 päeva ette teatada koosoleku eesmärk ja koht.

Artikkel 39 (Juhatuse otsustuskvoorum)

Juhatus peetakse ametisolevate direktorite enamuse kohalolekul ning otsustatakse kohalolevate direktorite häälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab siiski esimees.

Artikkel 40 (Kirjalik otsus)

1. President võib juhatusele esitatavatest küsimustest vähetähtsad või kiireloomulised küsimused otsustada kirjalikult. Sel juhul peab president teatama tulemusest järgmisel juhatuse koosolekul.
2. Kui ametisolevate direktorite enamus nõuab, et lõike 1 kohane kirjalikult otsustatud küsimus esitataks juhatusele, peab president seda järgima.

Artikkel 41 (Otsustamisest kõrvalejäämise alused)

Direktor ei või otsustamisel osaleda, kui ta on ühes järgmistest olukordadest.

1. Kui ametiisikute valimisel ja ametist vabastamisel otsustatakse tema enda küsimust
2. Kui küsimus on seotud raha ja vara üleandmise või vastuvõtmise või kohtuvaidlustega ning tema ja ühingu huvid on vastuolus

Artikkel 42 (Rahandus)

Ühingu kulud kaetakse järgmistest tuludest.

1. Liikmete liikmemaksud
2. Annetused, toetused või abiraha
3. Tegevusega kaasnevad tulud
4. Varast saadavad tulud

Artikkel 43 (Majandusaasta)

Ühingu majandusaasta kestab igal aastal 1. jaanuarist 31. detsembrini.

Artikkel 44 (Eelarve)

1. Ühing peab tegevuskava ja eelarve eelnõu juhatuse otsuse alusel üldkoosolekul kinnitada 1 kuu enne majandusaasta algust.
2. Ühing peab tegevustulemused ja aastaaruande sisu juhatuse otsuse alusel üldkoosolekul kinnitada 2 kuu jooksul pärast asjaomase majandusaasta lõppu.

Artikkel 45 (Eelarvevälised kohustused jms)

Eelarveväliste kohustuste võtmiseks või nõuetest loobumiseks on vaja üldkoosoleku kinnitust.

Artikkel 46 (Tegevuskava ning tulude ja kulude eelarve)

Ühingu tegevuskava ning tulude ja kulude eelarve koostatakse ja kehtestatakse iga majandusaasta algusest 2 kuu jooksul ning asjaomase aasta tegevustulemuste aruanne ja tulude-kulude aruanne koostatakse majandusaasta lõpust 2 kuu jooksul.

Artikkel 47 (Ülejääk)

Iga majandusaasta ülejäägi, välja arvatud järgmisele aastale üle kantud kasutamiseks mõeldud osa, võib juhatuse otsusega koguda fondi ühingu põhitegevuse jaoks.

Artikkel 48 (Ametiisikute tasustamise piirang jms)

Ametiisikutele põhimõtteliselt tasu ei maksta. Siiski võib maksta ülesannete täitmiseks vajalikke tegelikke kulusid.

Artikkel 49 (Põhikirja muutmine)

Põhikirja muutmiseks peab muudatuse heaks kiitma juhatus ning kinnitama üldkoosolek vähemalt 2/3 ametisolevate delegaatide poolthäältega.

Artikkel 50 (Lõpetamine)

Ühingu lõpetamiseks tuleb otsus teha juhatuses vähemalt 2/3 ametisolevate direktorite poolthäältega ja üldkoosolekul vähemalt 2/3 ametisolevate delegaatide poolthäältega ning saada järelevalveasutuse luba.

Artikkel 51 (Likvideerimise lõpetamise teade)

Kui ühing langeb Tsiviilseadustiku artikli 32 alla, kannab likvideerija ühingu likvideerimise lõpetamisel selle Tsiviilseadustiku artikli 94 kohaselt registrisse ja esitab pädevale asutusele likvideerimise lõpetamise teate.

Artikkel 52 (Lõpetatud juriidilise isiku vara kuulumine)

Ühingu lõpetamisel järelejäänud vara annetatakse järelevalveasutuse loal riigile või kohalikule omavalitsusele või ühingu eesmärgiga sarnasele organisatsioonile.

Artikkel 53 (Eeskirjade koostamine)

Käesoleva põhikirja rakendamiseks vajalike eeskirjade koostamine kuulub juhatuse pädevusse.

Artikkel 1 (Jõustumise kuupäev)

Käesolev põhikiri jõustub 20. jaanuaril 2026.